Kommenteeri

Aita koguda infot pesitsevate sarvikpüttide kohta

Alanud kevadel ja suvel võtame koos kõigi loodushuviliste abiga lähema vaatluse alla sarvikpütid. Need imekaunid veelinnud on muutunud meil kahjuks haruldasemaks ning seetõttu püüamegi üheskoos koguda teavet liigi arvukuse kohta võimalikult paljudes pesitsuskohtades. Ettevõtmisse saavad panustada kõik loodushuvilised, loodusfotograafid ja linnuvaatlejad. Meil on Teile kõigile suur palve – jagage kindlasti meiega kõiki oma sarvikpüti vaatlusi!



Kuidas sarvikpütti ära tunda?

Sarvikpütt on pesitsusaegses sulestikus üsna kergesti äratuntav. Tegu on võrdlemisi väikese pütiga, kel on punakaspruun keha ja kael. Musta värvi peas võib sarvikpütil näha kollaseid sulgkõrvu. Nagu ka teised pütiliigid ujuvad ning sukelduvad ka sarvikpütid väga osavalt. 


Kus sarvikpütt pesitseb?

Sarvikpütt on veelind, kes pesitseb eranditult veekogudel. Seal tehakse pesa enamasti kõrgema veetaimestiku (pilliroog, kõrkjad, hundinuiad) varju. Kõige sagedamini pesitsevad sarvikpütid karjäärides olevatel veesilmadel, taimestikurohketel tiikidel, järvedel ning madalatel merelahtedel, aga ka rabajärvedel.


Millal pesitsuskohti külastada?

Sarvikpütid on rändlinnud. Esimesed linnud jõuavad oma pesitsuskohtadesse aprilli esimesel nädalal, kuid arvukam saabumine jääb siiski kuu teise poolde. Kõige parem aeg võimalikke pesitsuskohti kontrollida on aprilli lõpp ning mai algus. Uuesti võiks pesitsuskohti külastada juuni alguses, et hinnata pesitsema asunud paaride pesitsusedukust. 


Mida kirja panna ja kuidas andmeid edastada?

Veekogusid külastades tuleb seal kirja panna kõik sarvikpütid. Seejuures pange eraldi kirja nii vanalindude kui poegade või samasuviste noorlindude arv. Kindlasti märkige vaatluse juurde kõik pesitsemisele viitav tegevus – näiteks pesaehitus, pulmamäng või pesal istuv vanalind. Väga hea on kui suudaksite hinnata ka teiste samas pesitsevate veelindude arvukust. Kõige parem on vaatlused sisestada Plutof-i ehk elurikkuse andmebaasi. Kui andmebaaside kasutamine tundub raske, siis võite oma vaatlused edastada ka e-postiga: tarvo@huvitavbioloogia.ee


Sarvikpüti pesitsuspaikade inventuuri rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. 



Lisa kommentaar

Email again: